Sisukord

Lääne-Austroneesia keelkonna Vahe-Filipiini keelte hulka kuuluv filipiini keel (Wikang Filipino) on Filipiinide rahvuskeel ja teine ametikeel inglise keele kõrval. Õieti on tegu tagalogi keele alusel väljaarendatud kirjakeelega, mida emakeelena ei kõnelda. 1937. a kuulutati tagalogi keel rahvuskeele aluseks, 1959. a nimetati see pilipino keeleks, 1987. a põhiseaduses on nimetus filipino. Kuigi ametlikult peetakse filipiini keelt tagalogi keelest omaette keeleks, on nende tegelik erinevus väike ja Filipiinidel nimetatakse seda harjumusest sageli endiselt tagalogi keeleks.

Kirjutus

Filipiini keel kasutab ladina kirja, milles ainus lisamärgiga täht on Ñ. Filipiini tähestik:

A a (á à â), B b, C c, D d, E e (é è ê ë), F f, G g, H h, I i (í ì î), J j, K k, L l, M m, N n, Ñ ñ, Ng ng, O o (ó ò ô), P p, Q q, R r, S s, T t, U u (ú ù û), V v, W w, X x, Y y, Z z.

Tähed C, J, Ñ, Q, X ja Z on kasutusel üksnes laensõnades. Algses tagalogi keelel põhinevas tähestikus (abakada), mis kehtis 1987. a-ni, puudusid C, F, J, Ñ, Q, V, X ja Z; laensõnades keeltest, kus neid tähti kasutati, asendati ck või s, fp, jdy või h, ñny, qk, vb, xks, zs.

Eesti tekstis kirjutatakse filipiini nimesid muutmata kujul, st originaalipäraselt, ent vt ka märkust kohanimede peatüki alguses.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on enamasti eelviimasel silbil, erandlikku rõhku märgib akuut (´). Graavis (`) sõna lõppsilbil märgib sõna lõpus hääldatavat kõrisulghäälikut [ʔ], nt Malumì [mal·umiʔ], tsirkumfleks samas asendis näitab, et lõppsilp on pikk, rõhuline ja lõpeb kõrisuluga, nt Maragsâ [marags·aaʔ]. Täppe ehk treemat (¨) kasutatakse 2013. aastast E peal (ë), märkimaks [ə]-häälikut. [ŋ]-häälikut märkivat ühendit ng kirjutatakse vahel topelttildega (n͠g), näitamaks, et tegu on ühe häälikuga, vrd silbitust sõnades pangalan [pan-ga-lan] ja pan͠galan [pa-ŋa-lan]. Topelttildega kirjapildi n͠g asemel võib vahel näha lihtsustusi ñg ~ ng̃ ~ gñ. Sõna nang lühendust ng (omastava käände tähendust näitav osis, nt Republika ng Pilipinas ‘Filipiini Vabariik’) kirjutati algselt ng̃. Lisamärkide akuudi, graavise jt kasutamine ei ole kohustuslik.

Pikemalt

Rõhu asukoht nimedes on märkimata.

TähedHääldusNäited
ñ[nj] ~ [n’](esineb hispaania laensõnades)
ng[ŋ]Hilagang Iloko [hilagaŋ iloko]
w[w] üldjuhulTangway Sambuwangga [taŋwai sambuwaŋga]
[u] silbi lõpus täishääliku järelApayaw [apajau]
y[j] üldjuhulKagayan [kagajan]
[i] silbi lõpus täishääliku järelAlbay [albai]
Filipiini nimede hääldus

Isikunimed

Filipiini isikunimemall on segu Hispaania ja USA tavadest: eesnimi (-nimed) + kesknimi (ema isapoolne perekonnanimi) + isa isapoolne perekonnanimi. Nt Jose Mario Bello Pineda, Maria Cruz Santos.

Teisisõnu, filipiinlased on omaks võtnud hispaanlaste isikunimemalli eesnimi + ema perekonnanimi + isa perekonnanimi, ent ema perekonnanime on vormistanud kesknimeks. Kesknimi, sisuliselt ema neiupõlvenimi, on Filipiinidel ametlikus nimes kohustuslik.

Eesnimesid on tavaliselt üks, vahel kaks (nt Jose Mario). Eesnimedena on levinud hispaania nimed (nt Miguel), uuemal ajal eelistatakse inglise nimesid. Filipiini eesnimedele on omaseks peetud tungi nimede erilisuse poole (Irene → Airyn, Charlene → Charlyn või Charlin, Janine → Johnine, Bernard → tagurpidi Dranreb, Joseph + Maria → Jomari, Maria + Carlo → Malolos), ent ka püüdu nimesid mugandada (Mariano → Nano, Edwin → Aweng, Roberto → Berting). Filipiini statistikaameti andmeil olid 2018. a kõige sagedamad mehenimed Nathaniel, James, Jacob, Gabriel, Joshua, naisenimed Althea, Samantha, Angel, Angela, Princess. Osa sagedamaid eesnimesid võivad esineda lühenditena, nt Ma. (= Maria), Jo. (= Jose). Sage tava on nimetada poegi sama nimega kui isa, lisades poja nimele sel juhul Jr. (= junior ‘noorem’) või isegi järjekorranumbri. Nagu mitmel pool mujal Ida-Aasias, kasutatakse ka palju hüüdnimesid.

Kesknime võidakse vahel lühendada (nt Jose Mario B. Pineda). Väga ametlikel puhkudel, nt kohtudokumentides, võidakse Hispaania kombe kohaselt ema ja isa perekonnanime vahel kasutada sidesõna y ‘ja’, nt Maria Cruz y Santos.

Perekonnanimed on sageli hispaania päritolu (Santos, Reyes, Cruz, Bautista, Garcia), sh partiklitega de ja del (de Castro, del Rosario), on ka kohalikest keeltest pärit nimesid, nt Dimayuga (tagalogi ‘põlgus’), Macaraeg (tagalogi ‘jõud’), Panganiban. Hiina päritoluga filipiinlastel on perekonnanimed, nagu Ong ~ Wong (pinyin’is 王 Wang), Tiong ~ Chong (张 Zhang), Auyong ~ Awyoung (杨 Yang), Lee ~ Dy ~ Sy (李 Li), Chan ~ Tan (陈 Chen).

Nimed perekonnas

Filipiini naine abiellumisel nime muutma ei pea. Kui Maria Cruz Santos abiellub Jose Mario Bello Pinedaga, siis naise nimi võib olla

  • Maria Cruz Santos (jätab alles oma neiupõlvenime);
  • Maria Santos Pineda (asendab kesknime oma neiupõlvenimega ja võtab perekonnanimeks abikaasa perekonnanime, üsna levinud tava);
  • Maria Pineda (loobub oma kesknimest ja perekonnanimest ning võtab abikaasa perekonnanime;
  • Mrs. Jose Mario Bello Pineda (lisab abikaasa nimele eesosise, mis näitab tema staatust abielunaisena);
  • Maria Santos-Pineda (mitteametlik mall, mille kohaselt neiupõlvenimele lisatakse sidekriipsu järel abikaasa perrekonnanimi).

Kohanimed

Filipiinid olid 16. saj-st 19. saj lõpuni Hispaania asumaa ning see on jätnud nii isikunimedesse kui ka kohanimedesse püsiva jälje, mh suur osa provintsinimesid on tänini hispaaniakeelsed. Kui 1899. a loovutas Hispaania Filipiinid USAle ja ametikeeleks sai inglise keel, siis inglise tavas jäid algselt hispaaniakeelsed kohanimed edasi käibele, mõned uuemad provintsinimed on saanud ka ingliskeelse vormistuse, nt Eastern Samar, South Cotabato. Inglise keel on endiselt ametikeel (filipiini ehk tagalogi keele kõrval), see seletab, miks on rahvusvahelises käibes ikka veel hispaaniakeelsed kohanimed, mida filipiinikeelsed pole suutnud kõrvale tõrjuda.

Eesti tekstides on pragmaatiline kasutada inglise tavas olevaid, sh hispaaniakeelseid kohanimesid, näidates võimaluse korral filipiinikeelseid kohanimesid rööpnimedena.

Järgnevas eksonüümide loendis on sulgudes kõigepealt inglise, seejärel kaldkriipsu järel filipiini nimi.

Filipiinide ala kohta käivad eksonüümid: Filipiinid (Philippines / Pilipinas), Ida-Davao (provints, Davao Oriental / Silangang Dabaw), Ida-Mindoro (provints, Mindoro Oriental / Silangang Mindoro), Ida-Misamis (provints, Misamis Oriental / Silangang Misamis), Ida-Negros (provints, Negros Oriental / Silangang Negros), Ida-Samar (provints, Eastern Samar / Silangang Samar), Ida-Visayas (piirkond, Eastern Visayas / Silangang Bisaya), Kesk-Luzon (piirkond, Central Luzon / Gitnang Luson), Kesk-Visayas (piirkond, Central Visayas / Gitnang Bisaya), Lõuna-Agusan (provints, Agusan del Sur /Timog Agusan), Lõuna-Camarines (provints, Camarines Sur / Timog Kamarines), Lõuna-Cotabato (provints, South Cotabato / Timog Kotabatu), Lõuna-Davao (provints, Davao del Sur / Timog Dabaw), Lõuna-Ilocos (provints, Ilocos Sur / Timog Iloko), Lõuna-Lanao (provints, Lanao del Sur / Timog Lanaw), Lõuna-Leyte (provints, Southern Leyte / Katimogang Leyte), Lõuna-Surigao (provints, Surigao del Sur / Timog Surigaw), Lõuna-Zamboanga (provints, Zamboanga del Sur / Timog Sambuwangga), Lääne-Davao (provints, Davao Occidental / Kanlurang Davao?), Lääne-Mindoro (provints, Mindoro Occidental / Kanlurang Mindoro), Lääne-Misamis (provints, Misamis Occidental / Kanlurang Misamis), Lääne-Negros (provints, Negros Occidental / Kanlurang Negros), Lääne-Visayas (piirkond, Western Visayas / Kanlurang Bisaya), Malai saarestik (Malay Archipelago / Kapuluan ng Malay), Muslimi Mindanao (autonoomne piirkond, Autonomous Region in Muslim Mindanao / Nagsasariling Rehiyon ng Muslim sa Mindanaw), Pealinna piirkond (National Capital Region / Pambansang Punong Rehiyon), Põhja-Agusan (provints, Agusan del Norte / Hilagang Agusan), Põhja-Camarines (provints, Camarines Norte / Hilagang Kamarines), Põhja-Davao (provints, Davao del Norte / Hilagang Dabaw), Põhja-Ilocos (provints, Ilocos Norte / Hilagang Iloko), Põhja-Lanao (provints, Lanao del Norte / Hilagang Lanaw), Põhja-Mindanao (piirkond, Northern Mindanao / Hilagang Mindanaw), Põhja-Samar (provints, Northern Samar / Hilagang Samar), Põhja-Surigao (provints, Surigao del Norte / Hilagang Surigaw), Põhja-Zamboanga (provints, Zamboanga del Norte / Hilagang Sambuwangga).

Filipiinidel kõneldakse ligi 200 keelt. Suurimad rahvarühmad on tagalogid (2010. a rahvaloenduse andmeil 24,4% rahvastikust), visaiad (v.a sebud, hiligainonid ja varaid, 11,4%), sebud (9,9%), ilokod (8,8%), hiligainonid (8,4%), bikolid (6,8%), varaid (4%) ja muud, keda on kokku 26,2%, sh morod, pampangad, pangasinanid, ibanagid, ivatanid.

Filipiinide rahvad provintside kaupa (Wikimedia Commons)

Eespool oleval kaardil on näidatud, millised rahvad on mingis provintsis valdavad. Kaardil on bikolid (Bikol), boholanod (Bol-Anon), hiligainonid (Hiligaynon), ifugaod (Ifugao), ilokod (Ilocano), inakeanonid (Akeanon), ivatanid (Ivatan), jakanid (Yakan), kalingad (Kalinga), kamajod (Kamayo), kankanaeid (Kankanaey), kapisnonid (Capiznon), kinaraiad (Hamtikanon), kujononid (Cuyonon), magindanaod (Maguindanao), mapunid (Bajau), maranaod (Maranao), masbatenjod (Masbateño), pampangad (Kampangan), pangasinanid (Pangasinan), romblomanonid (Romblomanon), sebud (Cebuano), surigaononid (Surigaonon), tagalogid (Tagalog), tausuugid ehk sulud (Tausug), tšavakanod (Zamboangueño), varaid (Waray), visaia rahvad (Bisaya).

Kirjandus

Anna tagasisidet