Sisukord

Indoeuroopa keelkonna germaani keelte põhjagermaani rühma kuuluv islandi keel (íslenska) on Islandi ametikeel.

Kirjutus

Islandi keel kasutab ladina kirja, milles natuke erinevad tähekujud on Ð ð ja Þ þ. Islandi tähestik:

A a, Á á, B b, D d, Ð ð, E e, F f, G g, H h, I i, Í í, J j, K k, L l, M m, N n, O o, Ó ó, P p, R r, S s, T t, U u, Ú ú, V v, X x, Y y, Ý ý, Þ þ, Æ æ, Ö ö.

Võõrsõnades esinevad ka C, Q ja W.

Eesti tekstis kirjutatakse islandi nimesid muutmata kujul koos kõigi lisamärkidega, teatud mööndustega kahe tähe puhul.

Praktilised lihtsustused

Väljaspool dokumente ja teatmeteoseid on võimalik asendada: Ð ðDh dh, Þ þTh th, nt ÞórðurThórdhur, BúðardalurBúdhardalur.

Hääldus

Lühidalt

Rõhk on islandi nimedel tavaliselt esimesel silbil. Rõhulise silbi täishäälik on pikk neil juhtudel, kui talle ei järgne kaashäälikut või järgneb ainult üks kaashäälik; muudel juhtudel on täishäälik harilikult lühike.

Pikemalt

TähedHääldusNäited
á[au]Ásmundur [ausmündür], Eldjárn [eldjau(r)tn]
æ[ai]Grænsdalur [grainsdalür]
au[öi]Austurgata [öistürgaata], Hringbraut [hringbröit]
ð (Ð)[ð] heliline hammashäälikGuðmundur [güüðmündür], Búðardalur [buuðardaalür]
é[jee]Pétursson [pjeetürson]
f[f] sõna algulFjörður [fjörðür]
[v] sõna seesÓlafur [oulavür], Hverfisgaata [hvervisgaata]
[p] sõna sees l-i ja m-i eesKeflavík [keplaviik]
í[ii]Lúðvíksson [luðviikson], Reykjavík [reikjaviik]
kj[tj]
kk[hk]
ll[tl]Hallgrímsson [hatlgriimson]
nn[tn]Vésteinn [vjeesteitn]
ó[ou]Óli [ouli], Jóelsson [jouelson], Halldór [haldour], Sigurjón [sigürjoun]
pp[hp]
rn[(r)tn]Árni [au(r)tni]
tt[ht]Guðnadóttir [gvüüðnadouhtir], Helgadóttir [helgadouhtir]
þ (Þ)[θ] helitu hammashäälikÞórður [θourðür]
u[ü(ü)]Sigurður [sigürðür], Huglaug [hüglöig], Suðurey [süüðürei]
ú[uu]Kolbrúna [kolbruuna]
x[hs] sõna seesLaxness [lahsnes]
y[i]Brynjólfur [brinjoulvür]
Islandi nimede hääldus

Isikunimed

Islandi isikunimemall on eesnimi + isanimi (emanimi). Harvadel islandlastel on ka perekonnanimed.

Isanimi või emanimi moodustatakse isa või ema nimest omastavas käändes, millele järgneb kokkukirjutatuna son ‘poeg’ või dóttir ‘tütar’. Kui varem võidi saada üksnes isanimi, võib 1991. a-st võtta ka emanime või võib isa- ja emanime kombineerida. Näiteks kui poja nimi on Jón, isa nimi Guðmundur ja ema nimi Sigríður, siis võib poja täisnimi olla 1) Jón Guðmundsson (isanimega), 2) Jón Sigríðarson (emanimega), 3) Jón Sigríðar Guðmundsson või Jón Guðmundar Sigríðarson (isa- ja emanimega emmas-kummas järjekorras). Jóni õe María võimalikud nimed oleksid 1) María Guðmundsdóttir, 2) María Sigríðardóttir, 3) María Sigríðar Guðmundsdóttir või María Guðmundar Sigríðardóttir. (Märkus. Mitmel nimel on omastavas käändes kaks vormi: lahus ja liitne. Nii on nime Guðmundur omastav Guðmundar, kui nimi on üksik, ja Guðmunds-, kui ta on isanime osa.) 2019. a vastuvõetud soolise sõltumatuse seadusega lubati Islandil sooga seotud sõnade son ja dóttir asemel kasutada sooneutraalset sõna bur (algselt poeetiline poega tähistav sõna).

Perekonnanimi on vähestel islandlastel, vanimad 17. sajandist. Soov kanda perekonnanime kasvas 20. saj alguseks nii tugevaks, et ähvardas paljude arvates traditsioonilist isikunimemalli. 1913. a nimeseadusega lubati teatud summa eest endale perekonnanimi võtta, ent 1925. a muudatustega keelati see ära. 1991. a reegleid täpsustati. Praegu uusi perekonnanimesid ei registreerita, senised võivad oma perekonnanime säilitada, seda abikaasale anda ja lastele pärandada. 1998. a lubati islandlastel kasutada kesknime, ent sellel ei tohi olla nimetavas käändes mingeid eksitavaid lõppe, mis ajaksid selle mõne teise nimeliigiga segamini.

Nii islandlase eesnimi, isa- või emanimi, perekonnanimi (väheste eranditega) kui ka kesknimi peavad vastama islandi õigekirjareeglitele. Uusi nimesid võib kasutusele võtta nimekomisjoni nõusolekul.

Kuigi islandlase isanimi kantakse välisriikides sageli perekonnanime lahtrisse, ei tähenda see nimeliigi muutmist, nt oma isanime pärandamist lastele. Islandlase jaoks on esmane tema eesnimi, mistõttu seda ei sobi lühendada, nii nagu lühendatakse eesnimesid koos perekonnanimega mõne muu keele tavas. Ka registrites on sobiv islandlase nime paigutamine tema eesnime järgi.

Kohanimed

Islandi kohta käiv ainus eksonüüm on maanimi ise: Island (Ísland). (Maanime vanimad kirjapanekud eesti keeles on 1849 Islandi saar ja 1854 Ea-ma-saar, st Jäämaa saar.)

Islandi kohanimede puhul võiks tähele panna, et kui nimele lisandub liigisõna, siis läheb nimi ise üldjuhul omastava käände vormi, mis võib vahel üsna palju erineda nimetavalisest kujust. Vrd Austur-Barðaströnd ja Austur-Barðastrandarsýsla (sýsla ‘maakond’), Borgarfjörður ja Borgarfjarðarssýsla.

Kirjandus

  • Guðrún Kvaran, Das isländische Personennamensystem. – Europäische Personennamensysteme. Ein Handbuch von Abasisch bis Zentralladinisch. Herausgegeben von Andrea Brendler und Silvio Brendler. Hamburg: Baar 2007, S. 310–321.
  • Icelandic name. – Wikipedia (vaadatud 26.08.2021).
  • Õigekeelsussõnaraamat. Tallinn 1976, lk 907–908.
Anna tagasisidet