Sisukord

Lühidalt

Sihitis ehk objekt on lauseliige, mis näitab, kellele või millele on suunatud tegusõnaga (enamasti öeldisega) väljendatud tegevus. Sihitis saab olla osastavas, omastavas või nimetavas käändes. Johannes Aavik on väitnud: „Objekt ja selle õigekeelsus on kõige keerulisem ala eesti grammatikas.“ Käänet on raskem valida neil, kellele eesti keel on võõrkeel, ent ka emakeele kõnelejale võivad keeruliseks osutuda mõned erandjuhud.

Pikemalt

Sihitis võib olla

  • nimisõna või nimisõnafraas osastavas, omastavas või nimetavas käändes:
    keedame lõunaks suppi, keetsime maitsva supi, tõsta supp lauale;
  • muu käändsõna (omadussõna nimisõna funktsioonis, asesõna, arvsõna) või käändsõnafraas samades käänetes:
    ega see halba teetoetage nõrgemaidmeenutati eilsetolnut ei saa olematuks tehamindki huvitab sinu arvamuskutsusime kümme külalist;
  • nimi või pealkiri samades käänetes:
    me ei saa Tartut unustadatellisin Sirbiesimeheks valiti Mari Maasikastsiteeriti „Viimset reliikviat“;
  • tegusõna da-tegevusnimi või vat-vorm:
    tahaks magadakuulsin kuskil lauldavat.

Lauseõpetuse seisukohast võib sihitis olla ka kõrvallause, otsekõne või tsitaat:
kuulsin, et kuskil lauldakse (kuulsin mida);
„Tulen kohe,“ ütles üks (ütles mida);
kirjutas sedelile „Tulen kohe tagasi“ (kirjutas mida).

Kirjandus

  • Mati Erelt, Lause õigekeelsus. Juhatused ja harjutused. Neljas, täiendatud trükk. Tallinn: Emakeele Selts, 2019, lk 42–49.
  • Mati Erelt, Sihitis. – Tiiu Erelt, Mati Erelt, Maire Raadik, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Keelenõuanne soovitab 2. Koostanud ja toimetanud Tiiu Erelt ja Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2000, lk 91–98.
  • Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross, Eesti keele käsiraamat. Uuendatud väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: EKSA, 2020, lk 420–426.
  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Trükki toimetanud Mati Erelt peatoimetajana, Tiiu Erelt, Henn Saari ja Ülle Viks. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993, lk 46–54.
  • Tiina Leemets, Mida küsitakse keelenõuandjailt sihitise kohta? – Keelenõuanne soovitab 5. Koostanud ja toimetanud Maire Raadik. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, lk 101–109.
  • Helle Metslang, Sihitis. – Eesti keele süntaks. Toimetanud Mati Erelt ja Helle Metslang. Eesti keele varamu III. Tartu: Tartu ülikooli kirjastus, 2017, lk 258–277.
  • Maire Raadik, Väikesed tarbetekstid. Käsiraamat. Teine, täiendatud trükk. Toimetanud Tiiu Erelt. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2014, lk 95–101.
  • Natalia Vaiss, David Ogren, Helena Metslang, Raili Pool. Sihitisesõnastik. Tallinn: Eesti Keele Instituut, 2019.

Märkused

Johannes Aavik, Eesti õigekeelsuse õpik ja grammatika. Tartu: Noor-Eesti kirjastus, 1936, lk 120.

Anna tagasisidet